Kõverseen (Agaricus abruptibulbus)
Süstemaatika:- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Alajaotus: Agaricomycotina
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Agaricomycetidae
- Järjestus: Agaricales (agaric või Lamellar)
- Perekond: Agaricaceae (šampinjon)
- Perekond: Agaricus (šampinjon)
- Vaata: Agaricus abruptibulbus (Curve Champignon)
või
Šampinjon on selgelt sõlmeline
Selle seene kübar ulatub 7–10 cm läbimõõduni, alguses näeb see välja nagu nüri kelluke ja seejärel kaetud plaatide ja kumerate servadega kärbitud koonus. Aja jooksul muutub ta kummardavaks. Korgi pind on siidine, valge või kreemikas (vanusega omandab ookerka tooni). Kahjustatud kohtades või vajutamisel muutub see kollaseks.
Seenel on õhukesed, sagedased lahtised plaadid, mis algul on valge värvusega, seejärel muutub see punakaspruuniks ja kasvuperioodi lõpus muutub mustjaspruuniks. Eospulber on tume, pruuni värvi.
Kõver šampinjon sellel on umbes 2 cm läbimõõduga ja kuni 8 cm kõrgune lame silindriline jalg, mis laieneb aluse suunas. Vars on kiuline, sõlmepõhjaga, vananedes muutub õõnsaks, sarnaneb värvilt kübaraga ja muutub ka vajutamisel kollaseks. Varrel olev rõngas on ühekihiline, rippuv, lai ja õhuke.
Seen koosneb lihakast tihedast viljalihast, kollakas või valge, lõikekohalt kergelt kollakas, iseloomuliku aniisilõhnaga.
Kasvab okasmetsades suve keskpaigast oktoobrini. Ta armastab kasvada metsaalusel, sageli leidub rühmadena, kuid mõnikord võib leida üksikuid isendeid.
See on söödav maitsev seen , maitselt ei jää see sugugi alla põldseenele ja seda kasutatakse samamoodi (esimesel ja teisel käigul keedetult, marineeritult või soolatult).
Kõver šampinjon välimuselt meenutab kahvatut kärbseseent, kuid erinevalt temast on tugeva aniisilõhnaga, selle põhjas puudub volva ja peale vajutades tekivad kollakad laigud. Põldšampinjonist on teda keerulisem eristada, iseloomulikuks tunnuseks võib olla vaid levikukoht (okasmetsad) ja viljaperioodi algus.
