Terve russula (Russula integra)
Süstemaatika:- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Alajaotus: Agaricomycotina
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Incertae sedis (määratlemata)
- Järjestus: Russulales
- Perekond: Russulaceae (Russula)
- Perekond: Russula (Russula)
- Vaata: Russula integra (Whole russula)
Venekeelsed sünonüümid:
Russula on imeline
Russula veatu
Rusula pruun-punane
Tervet russulat eristab poolkerakujuline kübar, seejärel lamavas asendis, keskelt surutud läbimõõduga 4–12 cm, veripunane, keskel oliivkollane või pruunikas, tihe, limane. Nahk on kergesti kooruv, värske - veidi kleepuv. Serv on laineline, pragune, sile või kergelt võrkjas triibuline. Viljaliha on valge, rabe, õrn, magusa, seejärel vürtsika maitsega. Plaadid on hiljem kollased, helehallid, hargnenud harulised. Vars on valge või heleroosa õiega, põhjas kollaste täppidega.
MUUTUVUS
Kübara värvus varieerub tumepruunist kollakaspruunini, pruunikasvioleti ja oliivini. Jalg on alguses tahke, hiljem muutub selle pulp käsnaliseks ja seejärel õõnsaks. Noores seenes on see valge, küpses seenes omandab sageli kollakaspruuni värvuse. Plaadid on algul valged, seejärel muutuvad kollaseks. Aja jooksul muutub ka viljaliha kollaseks.
ASUKOHT
Seen kasvab rühmadena mägistes okasmetsades, lubjarikastel muldadel.
HOOAEG
Suvi-sügis (juuli-oktoober).
SAMASUGUNE LIIGID
Seda seent saab kergesti segi ajada teiste russulatega, millel on aga vürtsikas või piprane maitse. Samuti on see väga sarnane heale söögiseenele Rohekaspunane Russula Russula alutacea.
Seen on söödav ja kuulub 3. kategooriasse. Kandke see värske ja soolane. Esineb leht- ja okasmetsades juulist septembrini.
