Russula kuldne (Russula aurea)
Süstemaatika:- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Alajaotus: Agaricomycotina
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Incertae sedis (määratlemata)
- Järjestus: Russulales
- Perekond: Russulaceae (Russula)
- Perekond: Russula (Russula)
- Vaata: Russula aurea (Russula kuldne)
Noore vilja kübar on lamedalt laiali, keskelt sageli surutud, servad soonikkoes. Pind on sile, kergelt limane ja läikiv, matt ja vananedes kergelt sametine. Algul on see kinaveripunane ja seejärel kollasel punaste laikudega taustal on see oranž või kroomkollane. Läbimõõt 6-12 cm.
Plaadid on 6-10 mm laiad, sageli paiknevad, varre lähedal vabad, korgi servadest ümarad. Värvus algul kreemjas, hiljem kollane, kroomkollase servaga.
Eosed on tüükad, kammikujulise võrguga, kollaka värvusega.
Jalg on silindrikujuline või kergelt kumer, kõrgusega 35–80 mm ja paksusega 15–25 mm. Sile või kortsus, alasti, valge kollaka varjundiga. See muutub vanusega poorseks.
Viljaliha on väga habras, mureneb tugevalt, äralõikamisel värvus ei muutu, on valkjat värvi, korgi nahaalune on kuldkollane. Sellel pole peaaegu mingit maitset ja lõhna.
Levik toimub leht- ja okaspuumetsades mullas juunist septembri lõpuni.
Söödav - väga maitsev ja söödav seen.
Kuid ilus mittesöödav russula on väga sarnane kuldse russulaga, mis erineb selle poolest, et kogu viljapuu on tahke ja korgi värvus on pidevalt kinoa-varna-punane, viljaliha lõhnaga ja ilma erilise maitseta. . Küpsetamise ajal lõhnab tärpentini järele, kasvab juulist oktoobrini leht- ja okasmetsades. Seetõttu peate kuldse russula seene kogumisel ja küpsetamisel olema väga ettevaatlik!
