Šampinjon august (Agaricus augustus)
Süstemaatika:- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Alajaotus: Agaricomycotina
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Agaricomycetidae
- Järjestus: Agaricales (agaric või Lamellar)
- Perekond: Agaricaceae (šampinjonid)
- Perekond: Agaricus (šampinjon)
- Vaata: Agaricus augustus (Champignon august)
Kirjeldus:
Augustikuise šampinjoni kübar on kuni 15 cm läbimõõduga, algul kerakujuline, seejärel poollaiali, tumepruun või tumeoranž. Korki kattev nahk praguneb, mistõttu kork muutub ketendavaks. Plaadid on lahtised, vananedes muudavad nende värvi heledast roosakaspunaseks ja lõpuks tumepruuniks. Jalg on valge, puudutamisel muutub kollaseks, tihe, valge rõngaga kollakate helvestega. Viljaliha on valkjas, lihav, murdekohalt roosakas-punakas. Mõnusa mandlilõhna ja kirbe maitsega seen.
Need seened hakkavad ilmuma augusti keskpaigast ja kasvavad kuni oktoobri alguseni. Soovitatav on hoolikalt noaga lõigata, ilma seeneniidistiku kahjustamata.
Levitamine:
Šampinjon Augustus kasvab peamiselt okas- ja segametsades, sageli sipelgapesade läheduses või otse nende peal.
Söödavus:
Söödav, kolmas kategooria.
Märge: Šampinjonid ei jää toiteväärtuselt alla puravikke ja valgusisalduselt on need võrdsed lihaga. Nende maitse ja aroom võivad võistelda ka kuivatatud valgetega. Neid kasutatakse peamiselt värskelt, kuid need sobivad kuivatamiseks ja marineerimiseks.
Neil on raviomadused, kuna need sisaldavad kaaliumi, fosforit, vitamiine A, C, PP. Need sisaldavad aineid, millel on kahjulik mõju tüüfuse ja paratüüfuse tekitajatele stafülokokile. Erinevat tüüpi šampinjone saab koristada maist hilissügiseni. Mõnes piirkonnas nimetatakse šampinjone ahjudeks, paprikateks, puravikkudeks, valgeteks kärbseseenteks.
