Rahvarohke rida (Lyophyllum decastes)
Süstemaatika:- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Alajaotus: Agaricomycotina
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Agaricomycetidae
- Järjestus: Agaricales (agaric või Lamellar)
- Perekond: Lyophyllaceae (Lyophyllaceae)
- Perekond: Lyophyllum (Lyophyllum)
- Vaata: Lyophyllum decastes (rahvarohke rida)
- Muud seente nimed:
- Lyophillum rahvarohke
- Grupisõudmine
Sünonüümid:
Lyophillum rahvarohke
Grupisõudmine
Ülerahvastatud lüofüllum on väga laialt levinud. Kuni viimase ajani arvati, et selle seene põhiliseks "lääniks" on pargid, väljakud, teeääred, nõlvad, servad jms avatud ja poollagedad kohad. Samal ajal eksisteeris eraldi liik Lyophyllum fumosum (L. suitsuhall), mis on seotud metsade, eriti okaspuudega, mõned allikad kirjeldasid seda isegi kui männi või kuuse mükoriisat moodustavat ainet, mis on väliselt väga sarnane L.decastes ja L.shimeji. Hiljutised molekulaarsed uuringud on näidanud, et selliseid eraldi liike ei eksisteeri ja kõik L. fumosum'iks liigitatud leiud on kas L.decastes (sagedamini) või L. shimeji (harvemini männimetsad). Seega on tänaseks (2018) liik L.fumosum kaotatud ja seda peetakse L.decastes’i sünonüümiks, laiendades oluliselt viimaste elupaika peaaegu “ükskõik millisele poole”. Noh, L.shimeji, nagu selgus, ei kasva mitte ainult Jaapanis ja Kaug-Idas, vaid on laialt levinud kogu boreaalses vööndis Skandinaaviast Jaapanini ja mõnes kohas leidub seda parasvöötme männimetsades. Ta erineb L.decastes'ist ainult suuremate, jämedamate jalgadega viljakehade poolest, kasvades väikestes kogumikes või eraldi, seotuna kuivade männimetsadega ja molekulaarsel tasemel.
Kirjeldus
Müts:
Rahvarohke rida on suure kübaraga, läbimõõduga 4-10 cm, nooruses poolkerakujuline, padjakujuline, seene küpsedes avaneb pooleks, harvem laiali, kaotades sageli piirjoonte geomeetrilise korrektsuse ( serv pöördub ülespoole, muutub laineliseks, praguneb jne) ). Ühes pleisis võib tavaliselt leida erineva suuruse ja kujuga mütsid. Värvus hallikaspruun, pind sile, sageli kleepunud mullaga. Kübara viljaliha on paks, valge, tihe, elastne, nõrga "tavalise" lõhnaga.
Plaadid:
Suhteliselt sage, valge, halvasti kleepuv või lahti.
Spooripulber:
Valge.
Jalg:
Paksus 0,5-1,5 cm, kõrgus 5-10 cm, silindriline, sageli paksenenud alumise osaga, sageli väändunud, deformeerunud, sulanud alusega teiste jalgadega. Värvus on valgest pruunikani (eriti alumises osas), pind on sile, viljaliha kiuline, väga tugev.
Laotamine
Hiline seen; esineb augusti lõpust oktoobri lõpuni erinevat tüüpi metsades, eelistades spetsiifilisi piirkondi, nagu metsateed, harvendatud servad; mõnikord kohtab parkides, heinamaadel, põõsastel. Enamasti kannab see vilja suurte agregaatidena.
Sarnased liigid
Sulatatud rida (Lyophyllum connatum) on heledat värvi.
Rahvarohke rida võib segi ajada mõne söödava ja mittesöödava lamellseene liigiga, kasvavate konkreetsidega. Nende hulgas on mainitud selliseid perekonna liike nagu Collybia acervata (kübara ja jala punaka varjundiga väiksem seen) ja pruunpuidumädaniku põhjustav Hypsizygus tessulatus, samuti mõned meeagariku liigid perekonnast Armillariella ja heinamaa mesi (Marasmius oreades).
Söödavus
Rahvarohket rida peetakse madala kvaliteediga söögiseeneks; viljaliha tekstuur annab ammendava vastuse, miks.
Kirjelduse täpsustused: Sergei
